Ferdinand

esmaspäev, 28. november 2011

Pealkiri puudub

Polo käivitus ja läksin Vinni. Nii läksin hobust puhastama. Hobune oli jälle suht puhas. Hobune puhastatud...nii sadul ja valjad...ning maneezi minek.Nii jalutasin käekõrval...ning tõmbasin vöid...( ribid eriti enam tunda ei andnud )...ja läksin selga.
Kohe näha,et jõudsin trenni eelmine nädal ainult 2x nö juhuse tahtel...ja tavaliselt käin 3-4x nädalas.
Aga esimene samm ja traav olid väga elavad. Kes sõitis ette, kes sõitis mu kõrval...et hobust veel rohkem närvi ajada. Aga õnneks suutsin hobust kontrolli all hoida. ja siis see sadul tuleks maha müüa või midagi...lihtsalt närvidele käis:D
Nii peatused...ses suhtes absoluutselt ei tulnud välja...ses suhtes,et üritasin nalja teha...aga jah....
Nii..erinevaid istakuid ei teinudki..kui siis kolmanda traavi ajal poolistakut...ja rohkelt suunamuutusi. Nii kuna peale meie Ferdinandiga oli trennis veel 3 tegelast siis meie võtsime Ferdinandiga teisena galoppi. Ja siis hakkas tõsisem pool pihta...Kõige pealt tegin vasakule poole traavi ja siis tõstsin galoppi ( kõik nii nagu Reet käskis). Ok paar tiiru sai tehtud...siis tuli käsk...suunamuutus..nii siis tegin teisele poole traavi ( enda istak andis soovida:D kuigi Reet ei öelnud istaku kohta midagi..järelikult sobis)....siis tuli jälle käsk...peatus...galopp..( mis oli väga väga ühtlane...ja sihuke mõnus) siis jälle traavi...siis volt...( kuna teised tiirutasid ees...siis jah mõni volt jäi ära...aga eks ise ka süüdi sest vasak säär ei töödanud nii nagu vaja )...nii tegime nii ühele poole kui ka teisele poole galoppi ja palju üleminekuid ja nii... Aga jah..muidu oli tibatoba...:) Ainult et see pool kus me kukkusime ehk siis vasakule poole...siis sinna poole võtab hobune rohkem tuure ülesse. Ega ma ise andsin natuke gaasi ka...( Reet ei saanud aru vist..)..aga jah muidu oli ikka hobune kontrolli all..ahjaa sain sõimata ka oma ratsme hoiaku pärast...et võtad ratset siis kui vaja pole...aga minu arust siis just oli vaja...aga mis sa ikka vaidled...enda hobune ja ega siis treener ei tunne ju sinu hobuse iseärasusi nii väga..eriti kui ta pole hobusel ise seljas käinudki...aga jah..
Aga muidu on lahe treener...asjalik, tark ja näeb mida on vaja teha.
Nii galoppid tehtud...siis jalutasin seljas ja tulin maha....ning jalutasin käekõrval. Teised jäid veel enda suksudega jalutama kui Reet meid Ferdnandiga boksi lasi. Vahekäigus sadul ära...harjaga hobune puhtaks ( hobune oli peale trenni lausa higine ja märg...tavaliselt tal on hea võhm ja märjaks ei lähe..järelikult oli hea töö )..valjad ka ära ja hobune boksi. Panin staffi ära ja panin autole hääled sisse ja panin kodu poole minekut:D

Ja kui pilte küsite siis neid lihtsalt pole tükk aega tehtud...aga siis lepite vanaga kah...( Ja see parempoole ongi minu Pujään):

Ah aitab kah...homme jälle:)

kolmapäev, 23. november 2011

Kukkumine üle elatud

Hei:)

Võtsin Fausta peale ja läksime talli. Läksin hobust puhastama ja ta oli üllatavalt puhas. Jah nagu ikka on mul kolm harja ja kabjakonks. Aga jah see kabjakonks on vajalik mitte ainult kapjade puhastamiseks vaid boksi ukse lahti tegemiseks, sest Fausta paneb mind alati luku taha kuna tema hobune on vahekäigus. Niisiis hobune puhastatud...sadul ja valjad ja maneezi minek. Kolmekesti olime siis. Sirje oli ka.  Arvasin, et Reeta polegi aga üllataval kombel oligi. Jalutasin ja tõmbasin vöid. Huvitav küll,et ribid annavad tunda siis kui mida kõrgemalt ( loe tugevamalt ) sadulavööd tõmmata. ( Hiljem peale trenni küsisin ka Sirje käest kuna ta arst siis tema arvas,et mingi kõhre on paigast ära ja et seda saab parandada ibuprofeeniga). Nii siis asi on kergekäeliselt ravitav vähemalt. Nii läksin selga...Reet aitas eest hoida kui paremat jalust paika panin...ja ta suhtus täna tunduvalt rahulikumalt kuna hobune peab paigal püsima mitte oma tahtimis tegema. Sammus vajus sisse...aga siis sain ta ikkagi normaalseks tagasi. Ilmselt alguses ise istusin kuidagi imelikult sadulas aga ei olnud hullu midagi. Ja Reet juhendas meid tunduvalt rohkem kui tavaliselt. Traavi osa oli päris hea, vahepeal üritas jälle kiirustada kuid siis suutsin teda tagasihoida ka. Jah teise ja kolmanda traavi ajal hakkame rohkem harjutusi tegema. Esimene traav on soojenduseks...selleks et hobuse lihased töötama hakkaksid. Tegime siis tihti volte, peatusi..hobune isegi seisis normaalselt. Ilmselt enda tegutsemine aitas kaasa. Tegime muidugi sammusid vahele..lobisisesim igasugustest teemades...nii nagu trennis ikka käib:D...aga siis tuli galoppi aeg. Tegin üksinda. Ja siin kohal oli Reet väga abiks. Et tõstsin hobuse galoppi just kodupoolses nurgas..tegin paar tiiru ära...hobust eest väga kontrollides...läks kenasti...aga siis Reet hakkas kohe juhendama ( esmakordselt kui Vinnis oleme olnud ) Et tee galoppi ajal peatusi vahele, et võta traavi.. ja need peatused mõjusid hobusele väga hästi. Esimene peatus oli sihuke ärev, sest hobune on suht harjunud,et kui on galoppi aeg siis tuleb ainult joosta. Aga ei seekord läks teisiti.  Järgmised peatused tulid juba rahulikult ja hobune lihtsalt seisis ja patsutasin ka veel.Hobust tuleb õigel ajal kiita. Reet kiitis ka. Ja need traavid vahepeal aitasid ka hobuse rahulikumaks võtta ja veelgi kuulekamaks muuta. Ja muidugi ise istusin ka hästi seljas ( vahel tuleb ennast ka kiita:D). Muidu võib  trenniga päris rahule jääda. Mõned ehmatus kohad olid ka...et ukse juures keegi krõbistas siis oli kohe vaja ajama panna...aga ei suutsin hobust kontrollida ja ta väga lihtsalt maha rahustada.....
Jah eriti hea koht oli peale galoppi, jahtus traav...hobune ei kihutanud enam nii väga ( traavis) vaid hoopiski lõdvestas ja tundis end hästi...( ja ma tean et need kohad meil probleemsed olidki ja nüüd olen neile pihta saanud ja asjad hakkavad aina paremuse poole minema)...lihtsalt hobune tuleb veel kuulekamaks muuta kui ta ennem oli. Ja iseennast tuleb ka treeneri suhtes kuulekamaks muuta mitte..teha nalja trennis pidevat..
Aga jah muidugi peale galoppi tegin sammu peale ja tulin seljast maha ja jalutasin käekõrval ka...ning viisin siis boksi..Ei hakkanud sadulat vahekäigus maha võtma ( nagu ma tavaliselt teen) kuna sinna on palju saepuru pandud ja ei taha,et valtrapp(sadulatekk) saepuruseks läheks. Panin hobuse boksi..varustus ära..raha makstud ja Faustaga koju tulek...
Täna oli veidike lühem trenn ka kuna järgmine trenn hakkas juba peale tulema...aga ei olnud hullu midagi...vahel on lühemalt tegemine isegi kasulikum kui teha pikk trenn...


Tänase eest vist 3-:D

teisipäev, 22. november 2011

Pealkirja ilmselt vaja ei ole...:D

Möödunud on vist kirjutamisest nagu jah palju aega. Vahepeal on olnud suvi...mis oli ülimalt lahe ja tore Ferdinandi seltsis. Muidugi oli suvel ka seltsiline nimega Luna. Oli hobusel karja elu ja oli hobusel ka trenni elu ja kõik muu hea. Kuigi jah suvel hobune rohkem elas rohkem kopli elu kui trenni elu.
Kuid nüüd oleme sügisest Vinnis ja teeme trenni tihedalt. Trennid on möödunud päris hästi. Hobune liigub ja ise olen ka edasiarenenud. Kui sa paremat ratset kah paremini hoitud siis oleks veel parem.
Jah on juhtumeid ka olnud...nagu näiteks eelmine teisipäev...läksin trenni nagu ikka kella 6 eks. Panin Ferdinandi valmis ja läksin trenni. Meid oli ilmselt palju trennis. Algus oli väga väga hea. Kõik peatused tulid üli hästi välja, ilmselt enda istak ja sääre töö on lihtsalt tänu trennidele paremaks läinud...Ma räägin,et see parem ratse on ainuke koht mida suht parandada...ja kuna pidi hüppetrenn olema siis jah...
Ma vist mainisin,et meid oli suht palju... ja kui tuli galoppi aeg...siis Horatsius sõitis ees ja mina Ferdinandiga järgi...uskumatu aga selle lühikese aja see hobune isegi tegi tagaotsaga galoppis tööd ja tempo oli rahulik...aga siis ma ise hakkasin sadulast välja vajuma ja jalus läks kaotsi ja siis ma ei kujutan enam ise ka ette...et olingi paremal poole näoga liiva sisse kukkunud. Ise ei saanud arugi kui kaska küljes oli sõnaotses mõttes hkhmm ütlen pigem liiva...Aga jah kuna mats oli kõva siis sain paremapoolsetele ribidele haiget. Kukkusin ja läksin selga tagasi. Selles suhtes hüppama ei hakkanud kuna Ferdinand on päris hellik hobune siis tegin sammu ja natuke traavi. Aga hobune võpatas iga väikse lükke peale. Aga rahulikult lõppus sõites oli ta rahunenud ja tulin seljas maha... ja siis jätsin hobuse mõneks päevaks puhkama...

Aga tänasest trennist siis:

Panin autole hääled sisse ja läksin trenni. Puhastasin Ferdiandi ära ja maneezi.. Nii kuna ma pole arusaanud,et ribidel midagi viga on siis sadulavööd tõmmates andis ikka väga tunda. Ilmselt põrutus või miskit sellist...:)
Läksin selga ja seda parema poolset jaluse panekut ta kartis ja küsisin Marjaana emalt abi,et ta hobust eest hoiaks. Niisiis sammus oli tunda,et hobune võpatas ja värises veidikene..või oli väga sihuke äreval seisukohal. Aga kuna ma olin julgelt seljas ja sõitsin teda julgelt edasi terve trenni siis lõpuks rahunes ka hobune maha. Isegi Reet kiitis,et tegelikult see kukkumine mõjus tegelikult isegi hästi...et ei olnud nihukesi vigu enam mis enne ja et hobune oli tunduvalt rohkem kontrolli all ja et ei lasknud tal kimada nii nagu hobusel vahel kombeks on. Ferdinand on lihtsalt kiire hobune ja tema tempo ongi sihuke äkkiline vahel. Ja usun,et meie trenni jätkuvad ja iga kukkumine on millegi uue algus. Jah muidu veel ikka..et harjutused ja nii tulid kenasti välja ja mu enda parem käsi oli paremini töötav kui iial varem...
Ilmselt kukkumine muutis meid veel rohkem tiimiks ja veel paremateks parneriteks..

Hei

Oleme tagasi:)Peale trenni kirjutan rohkemalt:)